vaincre
verbo
Descomposición silábica
vaincredel latín vincere (vencer).
Definiciones
Conjugación
→ Conjugación de "vaincre"Traducciones
alemán:überwinden
inglés:vanquish
chino:打败
griego:νικώ
japonés:倒す
portugués:sobrepujar
sueco:övervinna
danés:besejre
español:vencer
finlandés:voittaa
holandés:zegevieren
ruso:разбивать
turco:altetmek
Ver también
vaincu (adj.) vaincu (v.) Vainquais (sp.) vainquais (adj.) vainquais (v.) vainquis (v.) vainquisse (v.) vainquisses (v.) vainquit (v.) vainquait (v.) vainquiez (v.) vainquaient (v.) vainquîmes (v.) vainquîtes (v.) vainque (v.) vainques (v.) vainquissions (v.) vainquissiez (v.) vainquissent (v.) vaincrions (v.)