vaincre
verbe
Décomposition syllabique
vaincredu latin vincere (vaincre).
Définitions
Conjugaison
→ Conjugaison de « vaincre »Traductions
allemand:überwinden
anglais:vanquish
chinois:打败
grec:νικώ
japonais:倒す
portugais:sobrepujar
suédois:övervinna
danois:besejre
espagnol:vencer
finnois:voittaa
néerlandais:zegevieren
russe:разбивать
turc:altetmek
Voir aussi
vaincu (adj.) vaincu (v.) Vainquais (np.) vainquais (adj.) vainquais (v.) vainquis (v.) vainquisse (v.) vainquisses (v.) vainquit (v.) vainquait (v.) vainquiez (v.) vainquaient (v.) vainquîmes (v.) vainquîtes (v.) vainque (v.) vainques (v.) vainquissions (v.) vainquissiez (v.) vainquissent (v.) vaincrions (v.)