traquer
verbo
Decomposição silábica
traquerorigine incertaine. probable dénominal du moyen français trac (« piste, trace »).
Definições
- chasse
Conjugação
→ Conjugação de "traquer"Traduções
inglês:haunt
holandês:achtervolgen
russo:преследовать
Ver também
traquai (v.) traquas (v.) traquâmes (v.) traquâtes (v.) traqueras (v.) traquerez (v.) traquasse (v.) traquasses (v.) traquât (v.) traquassions (v.) traquassiez (v.) traquassent (v.) traquerions (v.) traqueriez (v.) traqueraient (v.) traque (sc.) traqué (v.) traquet (sc.) traqueur (sc.) traquons (v.)