traquer
Konjugation des Verbs "traquer"
Indikativ
Präsens
jetraque
tutraques
il·elle·ontraque
noustraquons
voustraquez
ils·ellestraquent
Perfekt
j'aitraqué
tu astraqué
il·elle·on atraqué
nous avonstraqué
vous aveztraqué
ils·elles onttraqué
Imperfekt
jetraquais
tutraquais
il·elle·ontraquait
noustraquions
voustraquiez
ils·ellestraquaient
Plusquamperfekt
j'avaistraqué
tu avaistraqué
il·elle·on avaittraqué
nous avionstraqué
vous avieztraqué
ils·elles avaienttraqué
Präteritum
jetraquai
tutraquas
il·elle·ontraqua
noustraquâmes
voustraquâtes
ils·ellestraquèrent
Plusquamperfekt
j'eustraqué
tu eustraqué
il·elle·on euttraqué
nous eûmestraqué
vous eûtestraqué
ils·elles eurenttraqué
Futur I
jetraquerai
tutraqueras
il·elle·ontraquera
noustraquerons
voustraquerez
ils·ellestraqueront
Futur II
j'auraitraqué
tu aurastraqué
il·elle·on auratraqué
nous auronstraqué
vous aureztraqué
ils·elles auronttraqué
Konjunktiv
Präsens
jetraque
tutraques
il·elle·ontraque
noustraquions
voustraquiez
ils·ellestraquent
Präteritum
que j'aietraqué
que tu aiestraqué
qu'il·elle·on aittraqué
que nous ayonstraqué
que vous ayeztraqué
qu'ils·elles aienttraqué
Imperfekt
jetraquasse
tutraquasses
il·elle·ontraquât
noustraquassions
voustraquassiez
ils·ellestraquassent
Plusquamperfekt
que j'eussetraqué
que tu eussestraqué
qu'il·elle·on eûttraqué
que nous eussionstraqué
que vous eussieztraqué
qu'ils·elles eussenttraqué
Konditional
Präsens
jetraquerais
tutraquerais
il·elle·ontraquerait
noustraquerions
voustraqueriez
ils·ellestraqueraient
Präteritum 1. Form
j'auraistraqué
tu auraistraqué
il·elle·on auraittraqué
nous aurionstraqué
vous aurieztraqué
ils·elles auraienttraqué
Präteritum 2. Form
j'eussetraqué
tu eussestraqué
il·elle·on eûttraqué
nous eussionstraqué
vous eussieztraqué
ils·elles eussenttraqué
Imperativ
Präsens
tutraque
noustraquons
voustraquez
Präteritum
aietraqué
ayonstraqué
ayeztraqué
Partizip
Präsens
présenttraquant
Präteritum
présenttraquée
passétraqué