parler

Konjugation des Verbs "parler"

Indikativ

Präsens

jeparle
tuparles
il·elle·onparle
nousparlons
vousparlez
ils·ellesparlent

Perfekt

je suisparlé
tu esparlé
il·elle·on estparlé
nous sommesparlé
vous êtesparlé
ils·elles sontparlé

Imperfekt

jeparlais
tuparlais
il·elle·onparlait
nousparlions
vousparliez
ils·ellesparlaient

Plusquamperfekt

j'étaisparlé
tu étaisparlé
il·elle·on étaitparlé
nous étionsparlé
vous étiezparlé
ils·elles étaientparlé

Präteritum

jeparlai
tuparlas
il·elle·onparla
nousparlâmes
vousparlâtes
ils·ellesparlèrent

Plusquamperfekt

je fusparlé
tu fusparlé
il·elle·on futparlé
nous fûmesparlé
vous fûtesparlé
ils·elles furentparlé

Futur I

jeparlerai
tuparleras
il·elle·onparlera
nousparlerons
vousparlerez
ils·ellesparleront

Futur II

je seraiparlé
tu serasparlé
il·elle·on seraparlé
nous seronsparlé
vous serezparlé
ils·elles serontparlé

Konjunktiv

Präsens

jeparle
tuparles
il·elle·onparle
nousparlions
vousparliez
ils·ellesparlent

Präteritum

que je soisparlé
que tu soisparlé
qu'il·elle·on soitparlé
que nous soyonsparlé
que vous soyezparlé
qu'ils·elles soientparlé

Imperfekt

jeparlasse
tuparlasses
il·elle·onparlât
nousparlassions
vousparlassiez
ils·ellesparlassent

Plusquamperfekt

que je fusseparlé
que tu fussesparlé
qu'il·elle·on fûtparlé
que nous fussionsparlé
que vous fussiezparlé
qu'ils·elles fussentparlé

Konditional

Präsens

jeparlerais
tuparlerais
il·elle·onparlerait
nousparlerions
vousparleriez
ils·ellesparleraient

Präteritum 1. Form

je seraisparlé
tu seraisparlé
il·elle·on seraitparlé
nous serionsparlé
vous seriezparlé
ils·elles seraientparlé

Präteritum 2. Form

je fusseparlé
tu fussesparlé
il·elle·on fûtparlé
nous fussionsparlé
vous fussiezparlé
ils·elles fussentparlé

Imperativ

Präsens

tuparle
nousparlons
vousparlez

Präteritum

soisparlé
soyonsparlé
soyezparlé

Partizip

Präsens

présentparlant

Präteritum

présentparlée
passéparlé