parler

Conjugaison du verbe « parler »

Indicatif

Présent

jeparle
tuparles
il·elle·onparle
nousparlons
vousparlez
ils·ellesparlent

Passé composé

je suisparlé
tu esparlé
il·elle·on estparlé
nous sommesparlé
vous êtesparlé
ils·elles sontparlé

Imparfait

jeparlais
tuparlais
il·elle·onparlait
nousparlions
vousparliez
ils·ellesparlaient

Plus-que-parfait

j'étaisparlé
tu étaisparlé
il·elle·on étaitparlé
nous étionsparlé
vous étiezparlé
ils·elles étaientparlé

Passé simple

jeparlai
tuparlas
il·elle·onparla
nousparlâmes
vousparlâtes
ils·ellesparlèrent

Passé antérieur

je fusparlé
tu fusparlé
il·elle·on futparlé
nous fûmesparlé
vous fûtesparlé
ils·elles furentparlé

Futur

jeparlerai
tuparleras
il·elle·onparlera
nousparlerons
vousparlerez
ils·ellesparleront

Futur antérieur

je seraiparlé
tu serasparlé
il·elle·on seraparlé
nous seronsparlé
vous serezparlé
ils·elles serontparlé

Subjonctif

Présent

jeparle
tuparles
il·elle·onparle
nousparlions
vousparliez
ils·ellesparlent

Passé

que je soisparlé
que tu soisparlé
qu'il·elle·on soitparlé
que nous soyonsparlé
que vous soyezparlé
qu'ils·elles soientparlé

Imparfait

jeparlasse
tuparlasses
il·elle·onparlât
nousparlassions
vousparlassiez
ils·ellesparlassent

Plus-que-parfait

que je fusseparlé
que tu fussesparlé
qu'il·elle·on fûtparlé
que nous fussionsparlé
que vous fussiezparlé
qu'ils·elles fussentparlé

Conditionnel

Présent

jeparlerais
tuparlerais
il·elle·onparlerait
nousparlerions
vousparleriez
ils·ellesparleraient

Passé 1ère forme

je seraisparlé
tu seraisparlé
il·elle·on seraitparlé
nous serionsparlé
vous seriezparlé
ils·elles seraientparlé

Passé 2ème forme

je fusseparlé
tu fussesparlé
il·elle·on fûtparlé
nous fussionsparlé
vous fussiezparlé
ils·elles fussentparlé

Impératif

Présent

tuparle
nousparlons
vousparlez

Passé

soisparlé
soyonsparlé
soyezparlé

Participe

Présent

présentparlant

Passé

présentparlée
passéparlé