parler
Conjugaison du verbe « parler »
Indicatif
Présent
jeparle
tuparles
il·elle·onparle
nousparlons
vousparlez
ils·ellesparlent
Passé composé
je suisparlé
tu esparlé
il·elle·on estparlé
nous sommesparlé
vous êtesparlé
ils·elles sontparlé
Imparfait
jeparlais
tuparlais
il·elle·onparlait
nousparlions
vousparliez
ils·ellesparlaient
Plus-que-parfait
j'étaisparlé
tu étaisparlé
il·elle·on étaitparlé
nous étionsparlé
vous étiezparlé
ils·elles étaientparlé
Passé simple
jeparlai
tuparlas
il·elle·onparla
nousparlâmes
vousparlâtes
ils·ellesparlèrent
Passé antérieur
je fusparlé
tu fusparlé
il·elle·on futparlé
nous fûmesparlé
vous fûtesparlé
ils·elles furentparlé
Futur
jeparlerai
tuparleras
il·elle·onparlera
nousparlerons
vousparlerez
ils·ellesparleront
Futur antérieur
je seraiparlé
tu serasparlé
il·elle·on seraparlé
nous seronsparlé
vous serezparlé
ils·elles serontparlé
Subjonctif
Présent
jeparle
tuparles
il·elle·onparle
nousparlions
vousparliez
ils·ellesparlent
Passé
que je soisparlé
que tu soisparlé
qu'il·elle·on soitparlé
que nous soyonsparlé
que vous soyezparlé
qu'ils·elles soientparlé
Imparfait
jeparlasse
tuparlasses
il·elle·onparlât
nousparlassions
vousparlassiez
ils·ellesparlassent
Plus-que-parfait
que je fusseparlé
que tu fussesparlé
qu'il·elle·on fûtparlé
que nous fussionsparlé
que vous fussiezparlé
qu'ils·elles fussentparlé
Conditionnel
Présent
jeparlerais
tuparlerais
il·elle·onparlerait
nousparlerions
vousparleriez
ils·ellesparleraient
Passé 1ère forme
je seraisparlé
tu seraisparlé
il·elle·on seraitparlé
nous serionsparlé
vous seriezparlé
ils·elles seraientparlé
Passé 2ème forme
je fusseparlé
tu fussesparlé
il·elle·on fûtparlé
nous fussionsparlé
vous fussiezparlé
ils·elles fussentparlé
Impératif
Présent
tuparle
nousparlons
vousparlez
Passé
soisparlé
soyonsparlé
soyezparlé
Participe
Présent
présentparlant
Passé
présentparlée
passéparlé