glaise
de l'ancien français gloise, gleise, du gaulois glisa, déduit du gallo-romain glisomargā (« marne d'argile »).
Визначення
Див. також
glaisée (дієсл.) glaisées (дієсл.) glaisant (дієсл.) glaisons (дієсл.) glaisez (дієсл.) glaisent (дієсл.) glaisais (дієсл.) glaisait (дієсл.) glaisions (дієсл.) glaisiez (дієсл.) glaisaient (дієсл.) glaisai (дієсл.) glaisas (дієсл.) glaisa (дієсл.) glaisâmes (дієсл.) glaisâtes (дієсл.) glaisèrent (дієсл.) glaiserai (дієсл.) glaiseras (дієсл.) glaisera (дієсл.)