gémir

verb

Syllable Decomposition

mir

from the Latin gemere ("id.").

Definitions

Conjugation

→ Conjugation of "gémir"

Anagrams

grimémégirmigré

Translations

  • germangerman:stöhnen
  • englishenglish:moan
  • spanishspanish:gemir
  • finnishfinnish:huokailla
  • greekgreek:αναστενάζω
  • hebrewhebrew:לגנוח
  • italianitalian:gemere
  • dutchdutch:kreunen
  • portugueseportuguese:gemir
  • swedishswedish:stöna

See also

gémissons (v.) gémissions (v.) gémîmes (v.) gémîtes (v.) gémiras (v.) gémirons (v.) gémirez (v.) gémiront (v.) gémisses (v.) gémit (v.) gémirions (v.) gémiriez (v.) gémissant (adj.) gémissant (v.) gémissement (cn.) gémisseur (adj.) gémisseur (cn.) gémisseuse (cn.) gémisseuse (adj.) gémies (v.)