enseigne

substantivo comumsubstantivo comumverbo

Decomposição silábica

enseigne

qui vient du latin signum (« signe »), et du préfixe en-.

Definições

cartes
droit

Traduções

  • alemãoalemão:Schild
  • inglêsinglês:suit
  • holandêsholandês:uithangbord
  • polonêspolonês:szyld
  • portuguêsportuguês:tabuleta
  • suecosueco:skylt

Ver também

enseigné (adj.) enseignions (v.) enseignai (v.) enseignas (v.) enseignâmes (v.) enseignâtes (v.) enseignasse (v.) enseignasses (v.) enseignassions (v.) enseignassiez (v.) enseignassent (v.) enseignerions (v.) enseigneriez (v.) enseigne (sc.) enseigner (v.) enseigna (v.) enseignaient (v.) enseignais (v.) enseignait (v.) enseignât (v.)