bénir

verbo

Descomposición silábica

nir

del latín benedicere (literalmente: «decir bien»), de bene y dicere.

Definiciones

religion
religion
religion
religion
religion
religion
religion

Conjugación

→ Conjugación de "bénir"

Antónimo

Traducciones

  • alemánalemán:segnen
  • inglésinglés:bless
  • danésdanés:velsigne
  • españolespañol:bendecir
  • finlandésfinlandés:siunata
  • griegogriego:ευλογώ
  • italianoitaliano:benedire
  • holandésholandés:inwijden
  • portuguésportugués:benzer
  • rusoruso:благословить
  • suecosueco:välsigna

Ver también

bénissiez (v.) bénîmes (v.) bénites (v.) bénirent (v.) bénisses (v.) bénit (v.) bénirions (v.) béniriez (v.) béniraient (v.) bénédictionnaire (sc.) bénissable (adj.) rebénir (v.) bénit (adj.) bénite (adj.) bénite (v.) bénédiction (sc.) bénisseur (adj.) bénisseur (sc.) bénissage (sc.) bénira (v.)