avouer
Conjugación del verbo "avouer"
Indicativo
Presente
jeavoue
tuavoues
il·elle·onavoue
nousavouons
vousavouez
ils·ellesavouent
Pretérito perfecto
j'aiavoué
tu asavoué
il·elle·on aavoué
nous avonsavoué
vous avezavoué
ils·elles ontavoué
Imperfecto
jeavouais
tuavouais
il·elle·onavouait
nousavouions
vousavouiez
ils·ellesavouaient
Pluscuamperfecto
j'avaisavoué
tu avaisavoué
il·elle·on avaitavoué
nous avionsavoué
vous aviezavoué
ils·elles avaientavoué
Pretérito indefinido
jeavouai
tuavouas
il·elle·onavoua
nousavouâmes
vousavouâtes
ils·ellesavouèrent
Pretérito anterior
j'eusavoué
tu eusavoué
il·elle·on eutavoué
nous eûmesavoué
vous eûtesavoué
ils·elles eurentavoué
Futuro
jeavouerai
tuavoueras
il·elle·onavouera
nousavouerons
vousavouerez
ils·ellesavoueront
Futuro anterior
j'auraiavoué
tu aurasavoué
il·elle·on auraavoué
nous auronsavoué
vous aurezavoué
ils·elles aurontavoué
Subjuntivo
Presente
jeavoue
tuavoues
il·elle·onavoue
nousavouions
vousavouiez
ils·ellesavouent
Pretérito
que j'aieavoué
que tu aiesavoué
qu'il·elle·on aitavoué
que nous ayonsavoué
que vous ayezavoué
qu'ils·elles aientavoué
Imperfecto
jeavouasse
tuavouasses
il·elle·onavouât
nousavouassions
vousavouassiez
ils·ellesavouassent
Pluscuamperfecto
que j'eusseavoué
que tu eussesavoué
qu'il·elle·on eûtavoué
que nous eussionsavoué
que vous eussiezavoué
qu'ils·elles eussentavoué
Condicional
Presente
jeavouerais
tuavouerais
il·elle·onavouerait
nousavouerions
vousavoueriez
ils·ellesavoueraient
Pretérito 1ª forma
j'auraisavoué
tu auraisavoué
il·elle·on auraitavoué
nous aurionsavoué
vous auriezavoué
ils·elles auraientavoué
Pretérito 2ª forma
j'eusseavoué
tu eussesavoué
il·elle·on eûtavoué
nous eussionsavoué
vous eussiezavoué
ils·elles eussentavoué
Imperativo
Presente
tuavoue
nousavouons
vousavouez
Pretérito
aieavoué
ayonsavoué
ayezavoué
Participio
Presente
présentavouant
Pretérito
présentavouée
passéavoué