abriter

verbo

Decomposição silábica

abriter

dénominal de abri, lui-même de abrier que abriter a remplacé.

Definições

Conjugação

→ Conjugação de "abriter"

Anagrama

Traduções

  • alemãoalemão:Schutz
  • inglêsinglês:shelter
  • dinamarquêsdinamarquês:beskytte
  • espanholespanhol:abrigar
  • finlandêsfinlandês:suojata
  • italianoitaliano:riparare
  • holandêsholandês:beschutten
  • portuguêsportuguês:acautelar
  • suecosueco:hysa

Ver também

abrite (v.) abritas (v.) abritâtes (v.) abriteras (v.) abriterez (v.) abritasse (v.) abritasses (v.) abritât (v.) abritassions (v.) abritassiez (v.) abritassent (v.) abriterais (v.) abriterions (v.) abriteraient (v.) abri (sc.) inabrité (adj.) abrita (v.) abritai (v.) abritaient (v.) abritais (v.)