abdiquer
Konjugation des Verbs "abdiquer"
Indikativ
Präsens
jeabdique
tuabdiques
il·elle·onabdique
nousabdiquons
vousabdiquez
ils·ellesabdiquent
Perfekt
j'aiabdiqué
tu asabdiqué
il·elle·on aabdiqué
nous avonsabdiqué
vous avezabdiqué
ils·elles ontabdiqué
Imperfekt
jeabdiquais
tuabdiquais
il·elle·onabdiquait
nousabdiquions
vousabdiquiez
ils·ellesabdiquaient
Plusquamperfekt
j'avaisabdiqué
tu avaisabdiqué
il·elle·on avaitabdiqué
nous avionsabdiqué
vous aviezabdiqué
ils·elles avaientabdiqué
Präteritum
jeabdiquai
tuabdiquas
il·elle·onabdiqua
nousabdiquâmes
vousabdiquâtes
ils·ellesabdiquèrent
Plusquamperfekt
j'eusabdiqué
tu eusabdiqué
il·elle·on eutabdiqué
nous eûmesabdiqué
vous eûtesabdiqué
ils·elles eurentabdiqué
Futur I
jeabdiquerai
tuabdiqueras
il·elle·onabdiquera
nousabdiquerons
vousabdiquerez
ils·ellesabdiqueront
Futur II
j'auraiabdiqué
tu aurasabdiqué
il·elle·on auraabdiqué
nous auronsabdiqué
vous aurezabdiqué
ils·elles aurontabdiqué
Konjunktiv
Präsens
jeabdique
tuabdiques
il·elle·onabdique
nousabdiquions
vousabdiquiez
ils·ellesabdiquent
Präteritum
que j'aieabdiqué
que tu aiesabdiqué
qu'il·elle·on aitabdiqué
que nous ayonsabdiqué
que vous ayezabdiqué
qu'ils·elles aientabdiqué
Imperfekt
jeabdiquasse
tuabdiquasses
il·elle·onabdiquât
nousabdiquassions
vousabdiquassiez
ils·ellesabdiquassent
Plusquamperfekt
que j'eusseabdiqué
que tu eussesabdiqué
qu'il·elle·on eûtabdiqué
que nous eussionsabdiqué
que vous eussiezabdiqué
qu'ils·elles eussentabdiqué
Konditional
Präsens
jeabdiquerais
tuabdiquerais
il·elle·onabdiquerait
nousabdiquerions
vousabdiqueriez
ils·ellesabdiqueraient
Präteritum 1. Form
j'auraisabdiqué
tu auraisabdiqué
il·elle·on auraitabdiqué
nous aurionsabdiqué
vous auriezabdiqué
ils·elles auraientabdiqué
Präteritum 2. Form
j'eusseabdiqué
tu eussesabdiqué
il·elle·on eûtabdiqué
nous eussionsabdiqué
vous eussiezabdiqué
ils·elles eussentabdiqué
Imperativ
Präsens
tuabdique
nousabdiquons
vousabdiquez
Präteritum
aieabdiqué
ayonsabdiqué
ayezabdiqué
Partizip
Präsens
présentabdiquant
Präteritum
présentabdiquée
passéabdiqué